Arvake ära, kes blogimaailma ilmus. EMMAAAA.
Põhjus, miks pole kirjutanud, on motivatsiooni puudus. Kooli - talli - õppimine - magama. Täiesti iga päev sama rütm. Vahepeal oli meil Sairaga väike paus, sest et poni hakkas juba märku andma, et ou ' dude, get lost , mul kopp ees juba. See väike nädal aega, mis me puhkasime, käisime maastikul jalutamas vms, ja edasiminek toimus. Oleme hakanud ka vaikselt õppima jalavahetusi, mis meile seniajani on tundmatud. Üldse oleme kuidagi sportlikumaks läinud.

Kisindzeriga on hea. Korde on meil tähtis osa ja just eriti pessoa-süsteemiga ! Seljas juba tunned, et taguots töötab. On hakanud ennast tõukama ka juba. Penerolle oleme teinud, ehk tehnika paraneb tasapisi ka juba. Üldse, hakkab looma juba.

Ja nüüd on veel parem trenni teha, sest et umbes järgmisel nädalal saab meil kodus maneež valmis. Täitsa korralik teine tuleb, 20x60 meetrit. Siis hakkab tõenäoliselt veel rohkem võistlusi meilt tulema, kuna on korralik koht, kus treenida.

Aga päikest, Emma (#)

Teate, pühapäeval sõitsin esimest korda Sairaga täiesti puhtalt meetrit !!!!!

Ja mu hobuse-otsingud hakkavad vist vaikselt kuhugile jõudma :)

Mul on parim poni !

Ja nii ongi !

Käisin Sairaga võistlemas täna, sõitsin 90 cm. 1 maha, muidu oli ilus sõit. Saira hüppas ilusti (like always) ja isegi mina ei teinud seal väga üleliigseid liigutusi (nagu kätega sebimine, mõtetu hoojuurdesõitmine/tagasihoidmine jne.). Puhtaid sõite oli vähe, jäime 6-ks. Ja arvake ära, mitut autasustati ? : ))) . 

Kisindzerile tegin vabakaid - kohutav ! Sellel hobusel pole tehnikat ollagi. Pm õnnemäng, kas saab tõkest üle või mitte. Kohutav ! Selle kallal hakkame nüüd tööd tegema, panin talle kohe ka penerolle, alguses jooksis läbi. Siis tõrkus. Siis ajasime piitsaga üle, pärast kiitsime ja võtsime kinni. Ma ei võistleks 40 cm ka sellise hobusega ! (Jahh, Soomes ikka neid parkuure leidub :)).

Ilmad on nii koledaks läinud, me oleme juba sügavustest tekke välja kaevanud. Hobustel on boksis juba fliisid peal, trenni oleme käinud tegemas lähedal asuvas maneežis, varsti peaks meie enda oma ka valmis saama. Ei imestaks, kui varsti lumi maas.

Ma ♥ oma loomakesi, kõik nad on nii tublid, nii heasüdamlikud, nii kallid. On tõuse ja mõõnasid, kuid nad jäävad alati nii headeks. Ma armastan oma tibisi.
Mängisin ponipiinajat, sõitsin meie shetikat, Hellikit. Oli väga ülekätte läinud, lendasin maha ka. Jah, on naljaks, lendasin maha. Sest et see poni tajub kohe ära, kui sa ei keskendu nii palju enam temale. Ja siis ta tõestab, kuidas ta oskab mahalennutada. Ei, äge poni on. Kunagi sai võisteldud ka temaga.

Kisindzeriga teeme juba natukene latitööd, nii meeletult on see hobune arenenud. See hobune on juba tasapisi südames. Usaldus on ka juba. Koplis tuleb nii armsasti vastu. Hetkel sõidan temaga kolmeosalise anatoomilise trensliga, sellega on isegi veelparem, kui kummiga. Ratsmes olemine pole enam meile võõras, jookseme ilusti. Painded on köki-möki. Nagu täitsa päris juba. Hakkab looma. Rahul olen tõesti temaga, lihast koguneb ja värki. Tegin talle ükspäev kummiga tavatrenni, alguses protestis ja ei saanud aru, miks tal selline asi peal on. Aga pärast läks juba aina paremaks. See kumm oli rohkem niisama, et ta harjuks ka abivahenditega.
Järgmine nädal proovime juba väikeseid hüppeid teha, alustame 50-60 cm ja liigume tasapisi kõrgematele. Sest et praegu on meil üsna hõre trennikava - tavatrenn-puhkepäev-korde-tavatrenn-lati/hüppetrenn-korde-puhkepäev. Ei taha teda üle koormata.
Saira on tubli nagu alati. Oleme viimasel ajal jõudsalt treeninud ja oleme üsna heas vormis. Hüppasime just täna oma uue rekordi - 120 cm. Mu poni on tegelikult väga võimekas. Aga tal ise jääb tahtest puudu. Üle meetri on väga raske ilusat sõitu saada. Aga mis mõttega ma sõidan temaga neid koledaid ? Ta on mul nagunii niisama, ninnunännu. Ta on mulle juba nii palju õpetanud, et ma lihtsalt naudin seda. Muidugi, alla meetri me vahest ikka võistleme. Aga jah.
Ja nüüd ongi mission - otsida mulle võistlushobune. Selline, kes oleks valmis üle meetri parkuure sõitma. Ja nüüd me siin emaga reisimegi mööda Soomet. Võinoh, tema otsib. Võibolla tuleb kuskilt Hollandist hoopis. Ei tea. Igatahes, tahaks mõnes mõttes kaugemale ka jõuda. Kisindzer on kahjuks liiga toores ja ega temaga peab tööd tegema väga palju veel. Ehk varsti tuleb keegi :).
Ahjaa, meil tallis on nüüd kuidagi hobuseid vähem, paljud müüdi maha. Ema sõnul polnud mõtet neil.

Ma olen nii laisk ja ei viitsi kirjutada.
Saira ja Kiz on musid, nii heaad. Kisindzer areneb nii jõudsalt, on hakkanud ennast juba lõdvestama ja ilusti jooksma. Varsti hakkame natukene latitööd ka teha.
Saira on niisama mõnus, oleme ilusti treeninud ja palju ujumas käinud.
Olen teisi hobuseid ka sõitnud, midagi märkimisväärset pole juhtunud.

A seda ka , et kes vähegi loeb mu blogi, öelge siia . Sest et tahaks teada, kas ma kirjutan ainult endale.

Trennid on läinud hästi, Kiz areneb. Säärele reageerib juba üsna hästi ja ka painded edenevad. Lihast on ka veits juurde tulnud, rahul olen tütsiga.
Saira on viimasel ajal nii hea olnud, et tuli nagu äkk-mõte võistlema minna. Sõitsin 80 cm. Üsna hea oli, üks maas. Ise hakkasin liialt sebima jne. Muidu rahule jäin.
Millalgi KS sõitma ka, järgmine nädalavahetus vist. Tegin kordet talle täna, et lihased kangeks ei jääks. Pani veits lolli või nii ? ;D .
EDIT: Lasin oma vanu sadulaid laiemaks teha, nii igatsesin oma Prestige sadulaid. Nüüd jälle need,

Ma ei tea, ma ei suuda oma tundeid kirjeldada . Täna suri minu jaoks väga oluline hobune .
Mäletan , kui ta meile toodi . Ma olin olnud alles paar kuud Sairaga , kui avanes võtta sõita veel üks hobune . Käru eest tulnud traavel, Dominant Treasure . Algus oli kohutav , aga saime hakkama . See hobune ... puges südamesse . Ta oli nii hea tahtlik , ta oli su sõber , ta tegi sinu heaks kõik . Sa õpetasid mulle nii palju , sügaval südames , igavesti .  Kui see hommik treiler hoovile veeres , ma tundsin  , et midagi on halvasti . Omanik otsustas su lihtsalt ära viia , ilma ette teatamiseta . Ja nüüd...
R.I.P Dominant Treasure , never will forget youu...

Saira ja Kizz olid head , tuju pole rääkida...

Alustaks Sairast siis. Eile tegin talle kerge ratsastuse ja täna lasin puhata. Eile oli ta hea, jooksis ilusasti ja värki. Ei olegi midagi halba öelda. Kuigi samas, midagi väga silmapaistvat ka pole. Lihtsalt, hea.
Kiziga oleme tööd teinud. Eile panin talle kummisuulise suhu. Sellega oli juba enam-vähem, parem, kui tavalise trensliga. Vist selle juurde jääbki. Eile tegin talle kordet, sest ega sellel eriti lihast pole. Lihtsalt lasin tal valjastega joosta kordel, panin ühe abivahendi ka peale. Nagu nöör, mis on kinnitatud suulise külge, läheb jalgevahelt ja saab seljapeal kokku. Tahtis pead lakke ajada, aga see ei lasknud. Ja see pole üldse nii karm,kui tundub. Tegelikult on see parem, kui külgratsmed, sest need pole nii jäigad. Siin on mingi pilt sellest. Üsna normaalselt jooksis.
Täna tegin ka tööd, panin libiseva ka peale. See oli rohkem selleks, et kontrolli saada. Sest et ta on üsna puhevil. Üritasin teda reageerima saada ja natukene painutama ka. Oli parem juba, reageeris paremini. Saime natukene paindeid ka juba tehtud, hakkab ilmet võtma.
Temaga on selles mõttes raske, et tavaliselt hobune ise ignob. Tema aga on lihtsalt nii õpinud. Teda ei saa karistada mitte millegi eest, sest et seda on talle terve elu õpetatud. Nagu teda karistataks mitte millegi eest. Oeh, üritame hakkama saada...

Kisindzer

Sairaga hüppasin täna meetrit, ta oli nii-nii heaa. Täitsa lõpp, kuidas leidub nii fantastic ponisid.
Täna tuli mulle sõita üks uus kaheksa aastane Lätlane, Kisindzers. Pidi olema 100 cm parkuure võistlenud, võistluskogemustega hobune. Alustame siis sellest, et alguses pidi ta olema 5 aastane. Pärast selgus, et 8. Hiljaks jäid nad terve päev, sest et nad ei saanud teda treiku peale. Siis saabub siia, täielik metslane ! Pidi minust üle jooksma. Inimest kardab jne. Siis sõitma. See oli üks kohutavamaid trenne mu elus ! Eest oli kange, jooksis pea laes, painutamisest polnud kuulnudki, säärele tuim jne. Terve trenn jamasin sellega, et teda reageerima saada. Ja selline hobune peaks olema hüpanud ? Mina ei tuleks selle hobusega lattegi. Ma ei taha teada, kuidas temaga on sõidetud. Tõenäoliselt olümpiad ja kannused. Sest et isegi peljaamadega ei oleks hobune nii jube. Kartis ka kõike. Ema ütles, et kui tahan, võin tagasi saata. Aga ma ei tea, kuidagi armas on. Tahan proovida, tahan teada, kas mul õnnestub teda korda sõita.

pisike uus poni : )

Ja mul on shetlandi poni, Helliki kodus. Täna tuli talle ka täkuke seltsi, kes jääb siia paariks päevaks, siis ruunatakse ja siis tagasi talle seltsi. Nii tore on teada, et väike õel-tüdruk sai endale sõbra.

Saira muutub tagasi endiseks, ta on viimased trennid nii hea olnud. Magical lausa. Ma olen nii rahul oma poniga, lõpuks ! Ta on mul selline suur-suur kullatükk.
Formeliga olen ka natukene sõitnud, hakkab juba looma. Tööd ta veel tahab, aga muidu on okei.
Rohkem polegi nagu kirjutada.

Käisin täna sõbranna hobusega sõitmas, Martsipaniga. Eestis pärit, eesti araabia ristand, 1997 sündinud. Ma ei tea, kas keegi teab teda. Armas valge oli, täitsa hea sõita oli.

Saira sõitsin ma ennem juba ära, tegime temaga midagi hüppetrenni sarnast. 50-60 cm tõkked, astus pm nendest üle. Rahule jäin, ikkagist pole ju nii kaua hüppanud.
Homme sõidan ma Formelit ka ja Sairale teen mingi kergema korde.

Saira oli täna juba täisa hea, see uus sadul on nii kohutavalt mõnus, nii meeldib see sadul. Soovitan kõigile ;).
Trennitegemine on meil viimasel ajal jäänud unarusse, üritasime seda viga parandada. Üleminekud, painded, lõdvestamine. Lõdvestas ilusti, jooksis mõnusalt ja kukal oli kõrgeim punkt. See osa oli hästi. Seejärel painded. Neid pidi ikka lihvima, selle kallal töötasime päris kõvasti. Ja üleminekud - iseenesest okeid, aga tahab lihtsalt välja tirida. Siis säär tugevamalt peale, ja kõik ongi okei. Üldiselt jäin trenniga rahule, homme proovib mingeid madalamaid hüpata. Issand, viimati hüppasime ikka suht ammu. Isu on juba peal.

Scooby Dooga jäigi koostöö katki, omaniku soovil. Tahtis, et poni oleks siiski tema ligiduses. Kurb on küll, hea poni oli, aga eks ta ise teab.
Sairale polegi uut sadulat vaja :). Tegime emaga varustuse checki ja selgus, et meil on üks kasutamatta üsna korralik üldsadul, ja proovisime - sobis peaaegu ideaalselt Sairale, lihtsalt peab pehmendusega sõitma, siis on ideaalne.
Sellegi poolest pole talle selga läinud, väike laiskus on ka sees. Olen temaga lihtsalt käekõrval jalutanud, käekõrval ujumas käinud ja muud sellist. Selle tulemusel on ta kohutavalt paksuks läinud. Eks homsest hakkame vaikselt trennitama ka.
Muud nagu midagi polegi juhtunud, vahepeal olen Formeliga sõitnud. Täitsa hea on, aga ema ei osta teda siiski ära. Uutest jääb ainult Media Show, kellega ema hakkab võistlema.
EDIT: Pilt meie uuest sadulast ka, tegu on Barnsby Club Üldsadulaga, sobib minu kehaehitusega ka ideealselt :)

Sairale pole sadulat hetkel. See on jama. Nii koolisõidukas ja hüppekas on talle kitsad. Eile vaatasin igaks juhuks sadulad üle ja selgus. Aga Scoobyle on need ideaalselt parajad. Siis lähevadki need sadulad talle ja mina saan uue(d). Tahaks üldsadulat. Olen nüüd otsinud ja vist leidsin ka. Tegu on Prestige "Joy Jumper" hüppesadulaga. Ja mõõtude järgi saaks Sairale tellida ka.

:)

Viimased päevad oleme siis Sairaga niisama jalutanud või teinud samm-traav sadulatta. Ja ta on paremaks läinud. Palju paremaks. Ju siis oligi viga sadulates. Loll mina, et ma kohe selle peale ei tulnud.

Scooby on hea. Selline pisike püss, keda on raske rahulikuna hoida. Olen sõitnud temaga erinevate suulistega. Üks päev kolmeosalise trensliga, siis kaheosalise, siis olympiatega ja siis peljaamadega. Olympiate ja kolmeosalisega oli rõve, kaheosalise ja peljaamadega hea. Täna panin talle ka peljaamad peale, hea oli. Teime latitööd, et rahulikuna hoida jne. Ilusti tuli välja, super poni, mis muud.

Laupäeval olid meil võistlused ka Kisseriga, jäime kuuendaks. Kokku oli mingi 10 võistlejat. Ega ma midagi suurt ei oodanudki, ise tõmbusin krampi ja ei lasknud tal normaalselt joosta. Kisser ise oli muidu tubli, rahul olin.

Uue poni sain sõita, Scooby Doo. Tegu on väga võimsa poniga, kuid on meetrile pidama jäänud, sest tegu on grupikaga. Natukeseks sõita siis mulle, täna tegime kordel tutvust. Fa-s on pildid ka. :)

Pisike, aga tubli Formel.

Saira oli hea täna. Parem, kui eile. Palju parem. Mitte sama hea, kui ennem, aga ikkagist - parem. Väike areng on toimunud and it makes me smyle. Tegin mingit ratsastuse moodi asja. Ilma sadulata. Et ma ise istuks normaalselt ja et poni jookseks ka. Ema vaatas pealt, komenteeris kõike. Küll mu käed olid liiga all, kord liiga üleval, kord säär liigselt loksus, kord poni ei jooksnud piisavalt elavalt, kord kihutas. Sellest viskas küll üle, et ta igat asja komenteeris. Okei, saan aru, parandab mu vigu, aga kordki ei toonud ta välja ühtegi positiivset asja. Kas ma sõidan siis tõesti nii halvasti ?
Hiljem sõitsin natukene Formeliga, noor 5 aastane trakeenipoiss. Eriti tuju ei olnud, tegin hästi lühidalt. Kisseriga sõitis ema, laupäeval võistlused.

Muutsin jälle blogi kujundust. Huvitav, kas tuleb ka päeva, kus ma sellega rahul olen ?
Saira on endine. Võibolla natukene parem, ei oska öelda. Suurt vahet küll pole. Kurb olen, täitsa kurb.

Cathy, says:
mm ja see, et sul sairaga.. mul sama regulaga
vb mingi see, et vihma pole sadand ja ülinõme on hobustel ?

I say:
ei tea, ma teen KÕIKE , et tal hea oleks. käin temaga ujumas, putukatõrje, putukatekk, kastan teda iga päev voolikuga üle, aga ikka. nii et asi on temas või minus. võibolla tal lihtsalt viskas kopa ette. võibolla ta tahab vaheldust. aga ma ei oska talle vaheldust pakuda. ma niigi rohkem ninnutan teda, kui sõidan. hakkan rohkem võistlema ja aktiivselt treenima ? pigem läheb siis allamäge

Cathy, says:
mul täpselt sama
vb siiski asi selles nõmedas kliimas ma loodan

I say:
loodan.
jahe sügis
tule ruttu

Cathy, says:
mhmm

I say:
emma ja cathy kutsuvad
tahaks vahest oma poni mõtteid lugeda, siis ma saaks parem omanik olla, parem ratsanik. kõik oleks parem

Cathy, says:
mhmm, sama siin
siis ma oleks maailmameister juba

I say:
mul on vastik sõita, ma ei taha sõita sita poniga. viimased päevad - sõidan 10 minutit -lõpetan ära. ei taha lihtsalt sõita. kui ta jonnib, pea käib üles-alal, jookseb krampis. kuhu kaudus minu super-poni ? ja see oli veel üleöö, lihtsalt lõi kiiks sisse

Cathy, says:
no ma sõidan ka 10minta ja viin ära, ma ei kannata kauem. ta mingi elutuimaks läinud ja laiks, hüpates tõmbab latid maha .. mai tea, midagi on viga vist

I say:
sairal lihtsalt pole tahet koostööd teha. äkki peaks üldse aja maha võtma ? rohkem käekõrval jalutamas, kui selga, siis sadulata ja päitsetega.

Cathy, says:
mai teagi, peaks jah aja maha võtma ma arvan


proovime, ma ei kannata halba sairat. ma tahan head sairat tagasi, poni, kes andis endast kõik. 

uus poisu

Sairaga on kõik allamäge läinud. Ta on viimased päevad minuga kakelnud, trennitahet pole jne. Kurb on. Üldse pole rahul temaga, putukad käivad talle ka pinda, putukatõrje mingil määral aitab, aga mitte piisavalt. Lööb takka, viskab pead lakke, ei lõdvesta jne. Masendus on peal. Eks peab tööd tegema, aga samas - ei taha ju kakelda.
Kisseriga edeneme, täna puhkas. Skeem on päris kena juba, anname viimast lihvi. Järgmine teisipäev ongi. Big moment. Eks näeb, kuidas läheb. Tahaks vähemalt 50 % kokku saada.
Aga meile tulid uued hobused : ) Hästi vahvad on, ühe sain mina ka natukene sõita. Tegu on 11 aastase oldenburgi ruunaga, laigu on. Media Show on nimi, hetkel sõitnud 120 cm parkuure enamasti. Soomes olnud umbes kuu aega, pärit Rootsist. Eks näeb, mis saab.

Saira on taun. Saira on loll. Saira üritab minust peaaegu igal võimalusel vabaneda. Saira tahab tõrkuda. Saira on hull vee järgi. Ma kukun temalt keskmiselt 6 korda kuus. Ta paneb tihti lolli. Saira tõmbleb iga väikese asja pärast. Saira otsib põhjuseid, miks tõrkuda või miks minust vabaneda. Saira tõmbab mul tihti alt ära. Saira närib oma varustust.

Kuid siiski, on ta ju minu poni. Olgugi, et tal on palju halbu külgi. Need pole midagi heade külgede kõrval, mida on tal minu jaoks mitu miljonit. Ma tunnen, et see poni on made for emma. Ta nagu saaks minust aru, ma usaldan talle kõike, ta on nagu mu hingesugulane. Ma julgen temaga kõike teha, kuigi ma tean, et ma võin ta seljast haiget saada, aga see on lihtsalt ta iseloom. Ta on omamoodi ja just see teebki ta veel erilisemaks. Ta on lihtsalt parim, mis minuga juhtunud on.

Sõitu Saira täna ei saanud, nautis karjamaa mõnusid. Ise käisime perega helsinkis, käisin horzes, sain vajalikek asju. Ema käis uusi hopse proovimas, tõenäoliselt tulevad 3 tükki prooviks, kui ema rahul pole, siis lähevad tagasi. Corrando aga müüakse maha, ostjad tulevad homme proovima. Ega mul temaga erilist sidet polnudki, kuid ikkagi kahju.

Saira oli täna... vastik-vastik-vastik. Putukad sõid teda igalt poolt ja ta lihtsalt ajas neid minema, peksis putukate pärast tagant üles jne. Ja muidugi ei keskendunud ka jne. Ma sõitsin vist 10 minutit kokku ? Ma lihtsalt ei suutnud rohkem sõita, ta oli nii kehva. Ei hakanud teda ennast ka piinama, lasin ta putukatekkiga õue. Nii kahju oli, peaks seda sõidu putukatõrjet tellima. Ehk millalgi kohe peab helsinkisse saama.
Peale seda sõitis ema Kisseriga skeemi läbi. Neil oli ka jamamist, aga hakkama said. Ema proovis ära ka, et mul lihtsam oleks. Et millega peab ettevaatlik olema ja nii edasi. Ütleme nii, et kergem hakkas endal. Hiljem proovisin ise ka korra läbi, ema juhendas. Paremini läks ja hobune ise ka oli parem. Rahule jäin.

Leidsin oma vanad videod üles, laadisin ühe siia ka. See näitab, kui pro ma kukkumises olen. Parim osa - ma ei saanud haiget, nii et naerge julgelt ;)

Kisser

Sõitsin siis nüüd õhtul Kisseriga ka. Pidin ära lämbuma, nii palav oli. Ma lihtsalt higistasin, seljas vaid õhuke top. Varsti näeb mind juba bikiinidega sõitmas.
Kisseri kohta nagu midagi ei oska öelda, kui siis seda, et ta teeb enam-vähem kõike, mida tahad. Ema soovil sõitsin kannusega. Ja nendega oli parem. Harjutasime skeemi, täitsa lihtne oli ja hobune toimis hästi, enda koha pealt tahaks natukene soovida. Aga eks meil on 2 nädalat aega, nüüd ongi vist nii, et mina sõidan 3-4 korda nädalas ja ema 2-3. Et jah, harjutame siis. Loodan, et hästi läheb. Rohkem vist nagu ei olegi midagi.

Ma olen kiire tüdruk, tulin just sõitmast. Vedasin ennast hommikul üles.

Tegin tavatrenni, ema vaatas ka ja aitas kaasa. Töötasime impulsi ja painduvuse kallal. Seda tahab natukene väheks jääda. Taguotsa enam ei viitsi tõsta jne. Ema aitas ka siis. Sõitsin hästi palju just volte ja kaheksaid, et paindeid harjutada. Plaanis on meil teha ka meie esimene kolmevõistlus. Pidin stekki kasutama ka, üsna mitu korda, et ta hakkaks oma taguotsa tõstma. Lõpuks sai juba täitsa okeiks, nii et rahul olin. Ta on mul alati selline musirull. Lõpus oli juba nii, et voldil natukene küsisin painet, juba andis. Ja taguots hakkas ka lõpuks tööle, täitsa sportponi nägi välja. Trenni lõpus sai maiust ja palju patsusi. Nii armastan seda looma.

Pärast rääkisin emaga ka, ta tahab, et ma läheks Kisseriga koolisõitu sõitma. Et kogemust saada. Õhtul sõidan siis ema käe all jälle, siis otsustab, kuidas läheb. Tahaks proovida temaga, kaua pole koolisõitu võistelnud. Aga samas, Kisseril on R skeemide ratsastus. Äkki ma ei suuda teda piisavalt kontrollida ja ta teeb mul seal all mingi galopi voldi asemel galopipiruetti ? Täna proovin, hetkel hakkan skeemi juba üle vaatama.

Mässasin üsna pikalt blogi kujudnusega, kombineerisin erinevatest kujundustest, blogi-list jne. Loodan, et meeldib. Mulle isiklikult meeldib, lilla on kena värv :) .

Nii jama, pidin uue blogi tegema ja üldse, sest et mu e-mail lihtsalt lakkas eksisteerimast :(. Haige. Kopin tänase postituse siia uuesti.

Selline mumm tuleb mulle koplis vastu

Palavus tapab... Putukad söövad... Soe suvi on ju tore, aga mingi piir võiks ikka olla.

Kuna jah, palav on, sõitsin ilma sadulata. Saira higistas ka nii meeletult. Täitsa hea oli, lõdvesta
jne. Korra ehmatas ja pani minema. Hea, et mul on kiire reaktsioon, sain kohe reied tugevamini ümber. Siis rahunes maha, tegin galopi üsna vähe, sest et ta hakkas suht märjaks minema. Vaeseke, tal igalt poolt putukad söövad. Putukatõrje on meil kodus juba igapäevane asi, nii inimestel kui ka hobustel. Pärast käisime Siki ja mingi tema sõbrannaga järves ujumas. Mina Saira, tema Willy ja sõbranna Helliki. Saira oli sõna otseses mõttes tõmbas vette. Nii kaifis seda vett. Hea meel oli :)

Kuna mu ema ja teine õde otsustasid Helsinkisse sõita, pidin mina ülejäänud loomad sõitma. Esiteks Kisseri. Ta oli nii ja naa, natukene kakles minuga. Sõitsin ilma kannusteta ka, ema sõidab tavaliselt temaga kannustega. Lõpus sain juba toimina. Kisser on suur koolisõidusuunaline Oldenburgi täkk, vanust on tal 11.

Seejärel Drama. Tegin talle kergelt, sest et siiski beebiootel : ) Hetkel ongi tal selline kerge koormus, sest ema tahab tal kuni 8 kuuni kerget koormust, siis juba puhkab. Ta oli täitsa hea, tegin paar pisikest kõksu, ristid, keskel max 20 cm. Kuigi jah, Drama astus sealt üle.

Seejärel Gandy. Õe poni, Soome hobune, paksu. Temaga tegin ka tavatrenni, eriti pole sõitnud temaga. Normaalne oli, kuigi ta on nii teistmoodi Sairast. Saira on pigem selline, kes passib rohkem jne. Kuid Gandyl on kõigest suva. Samas on ta ka natukene laisem ja ei taha säärt aksepteerida eriti. Kuid samas, õel läheb temaga üsna hästi. Galopi ei teinudki, hästi väsinud olin.

Viimasele ma lithsalt ei viitsinud selga minna, Zantaro on viimase nimi. Talle tegin pessoa süsteemiga kordet, normaalselt jooksis.