Kisindzer

Sairaga hüppasin täna meetrit, ta oli nii-nii heaa. Täitsa lõpp, kuidas leidub nii fantastic ponisid.
Täna tuli mulle sõita üks uus kaheksa aastane Lätlane, Kisindzers. Pidi olema 100 cm parkuure võistlenud, võistluskogemustega hobune. Alustame siis sellest, et alguses pidi ta olema 5 aastane. Pärast selgus, et 8. Hiljaks jäid nad terve päev, sest et nad ei saanud teda treiku peale. Siis saabub siia, täielik metslane ! Pidi minust üle jooksma. Inimest kardab jne. Siis sõitma. See oli üks kohutavamaid trenne mu elus ! Eest oli kange, jooksis pea laes, painutamisest polnud kuulnudki, säärele tuim jne. Terve trenn jamasin sellega, et teda reageerima saada. Ja selline hobune peaks olema hüpanud ? Mina ei tuleks selle hobusega lattegi. Ma ei taha teada, kuidas temaga on sõidetud. Tõenäoliselt olümpiad ja kannused. Sest et isegi peljaamadega ei oleks hobune nii jube. Kartis ka kõike. Ema ütles, et kui tahan, võin tagasi saata. Aga ma ei tea, kuidagi armas on. Tahan proovida, tahan teada, kas mul õnnestub teda korda sõita.

pisike uus poni : )

Ja mul on shetlandi poni, Helliki kodus. Täna tuli talle ka täkuke seltsi, kes jääb siia paariks päevaks, siis ruunatakse ja siis tagasi talle seltsi. Nii tore on teada, et väike õel-tüdruk sai endale sõbra.